Kärsu küla
Saarde vald
86208  Pärnumaa

Jüri Zaitsev

Viimase 55 aasta jooksul om metskonna kontor asunud - ja asub ka praegu - endises mõisniku metsahärrale kuulunud hoones Kärsu külas.
1993.aasta metsakorralduse andmetel on metskonna pindala 5065 ha.
Sellest metsamaad 4922 ha, ülejäänud maa on teede, kraavide, ojade, jõgede või sihtide, elektriliinide ja teiste trasside all.

Metsamaal on valitsevaks:

• männikud 45,0%
• kuusikud 29,2%
• kaasikud 23,8%

• jänesekapsa-mustika 28%
• mustika 18,2%
• kõdusoo 11,2%

• hoiumetsad 117 ha ehk 2,4% (mälestiste asukoht 16 ha, metsise mänguala 101 ha)
• kaitsemetsad 101 ha ehk 2,1% (metsise kaitsetsoon)
• tulundusmetsad 4704 ha ehk 95,6%

• keskmine vanus on 63 aastat (männikutel 72 ja kuusikutel 58 aastat)
• keskmine boniteet 2,3 (männipuistutel 3,1 , kuusikutel 1,9 ja kaasikutel 1,4)
• täius 0,78.
• üldine tagavara 965 600 tm
• keskmine hektaritagavara on 204 tm
• aastane juurdekasv kokku 24 630 tm
• lõppraiete aastaseks mahuks on projekteeritud 26 257 tm ehk 106.6 % üldisest juurdekasvust

Siinkohal on ära toodud Tihemetsa metskonnas viimaste aastate peamiste raietööde mahud:
 

Metsakorralduse poolt projekteeritud raiemahtusid pole võimalik täies ulatuses täita, kuna 10 aastaga on lisandunud hulgaliselt kaitsealasid ja vääriselupaiku.

• Enamus raietest teostatakse metskonna oma töötajatega, kellele lisanduvad praktikat teostavad metsanduse õpilased, FIE -d ja kaasaegsed harvesterid. Kokkuvedu toimub oma moodsa forvarder Timberjack 810 C-ga, mida on võimalik kasutada nii hooldus- kui lageraies. Lisaks eelnimetatule kasutatakse metsanduse õpilaste praktiliseks väljaõppeks ka forvarder Mini Brunetti. Metsa väljaveoks kasutatakse selleks kohandatud autot “Uraal”, kuna metsateede olukord pole aastaringselt ideaalne. Nii raietöölised kui metsanduse õpilased on saanud igati ajakohase varustuse metsas töötamiseks.
• Tihemetsa metskond annab tööd 20 inimesele. Metsaametnikest töötab siin 2 metsniku, metsameister, abimetsaülem ja metsaülem. Vanad kauaaegsed tublid metsamehed on asendunud noorte aktiivsete naiste ja meestega.

Metsakasvatuslike tööde 1999-2003.aasta keskmised töömahud pindalaliselt tööliigiti:



Metsakultuuride rajamiseks 1999-2003.a. kasutatud istutusmaterjal (tuh.tk):



• Positiivse küljena metskonna elus võib esile tuua seda, et sotsialismiaegne metsatööstus kohati mittemetsasõbralike vahendite ja meetoditega on teiste metskondadega võrreldes Tihemetsa metsasid vähem mõjutanud. Samuti võiks ära märkida metsakultuuride rajamist ja nende maapinna ettevalmistust, mida aegade jooksul on tehtud erilise hoole ja armastusega. Ka tänasel päeval võib siin näha üksikuid käsitsi valmistatud küngastele istutatud kuusekultuure. Maapinna ettevalmistamiseks kasutatakse põhiliselt spetsiaalset agregaati Donaren või TTS, traktori Timberjack haakes. Kahjuks on aga 30-40 aastat tagasi rajatud ideaalsed kuusekultuurid kohati 80-90 % ulatuses põdra poolt kahjustatud.
• Kui nõukogudeaegseks probleemiks on olnud metsateede vähesus ja suhteliselt tagasihoidlik metsakuivendus, siis viimase 10 – 15 aasta jooksul on ehitatud või remonditud kuivendussüsteeme üle poole metskonna territooriumil ja ehitatud ca 15 km uusi metsateid. Metsakuivendus ja teede ehitus on tänapäeval hädavajalik normaalseks metsa majandamiseks. Tänapäevase metsatehnika kasutamine kokku- ja väljaveol pole võimalik ilma metsakuivenduseta ja metsateedeta.
• Tihemetsa metsamehed teevad selleks kõik, et säiliks metskonna hea maine, et ta oleks  praktika baasiks noortele õppimist alustanud metsameestele ja et säiliks tõeliselt "Tihe mets".

Lugupidamisega

Tihemetsa metskonna metsaülem
Väino Lill

Tihemetsa metskonna EELLUGU

Tihemetsa metskonna põhiosa koosneb endisest Voltveti mõisa metsast. 1786.a. omandas Voltveti mõisa Pärnu raehärralt Jacob von Dohrenilt ostu teel Bernhard von Stryck, kelle suguvõsa kasutusse jäi see kuni riigistamiseni 1920.aastal.
Voltveti mõis oli õieti metsamõis, kus põllumaad metsaga võrreldes vähe. Tollest ajast on pärit kõnekäänd ideaalse mõisa kohta: "Kui oleks Viljandi põllud, Õisu heinamaad ja Voltveti metsad, saaks sellest maapealne paradiis."
Mõisa mets, üldpindalaga 9895 ha, jagunes 12 vahtkonnaks: Alva, Kaagipõllu, Kutja, Kutsiku, Kõrboja, Kõrtsi, Lipsu, Longi, Riimaru, Sanga, Saviaru, Umbsoo. Metsa valitses metsahärra, vahtkondi metsavahid.
Kuni 1856. aastani raiuti Voltveti metsa vähe, peamiselt metsakuiva üksikpuudena. Voltveti Kalevivabriku valmimisega Allikukivil 1858.a. hakati raiuma umbes 12 000 rm aastas. Nii kestis see 1894.aastani, millal kalevivabrik tulekahjus hävis. Kui 1896.a. hakati ehitama Pärnu-Mõisaküla raudteed ja 1899.a. valmis Pärnus Waldhofi tselluloositehas, hakkas mõisnik neile oma metsast turustama liipreid, paberi- ja küttepuid. Seda tegi ta peamiselt Longi ja Saviaru vahtkonnast. Ka 1904.a. asutatud Punapargi lauatehas sai oma toormaterjali mõisa metsast.
Esimene algmetsakorraldus viidi läbi 1866-1868 aastail maamõõtja Heinriseni poolt ja esimene metsarevisjon 1906.a.
1913.a. alustatud teine revisjon jäi järgmisel aastal puhkenud sõja tõttu pooleli.

TIHEMETSA METSKOND LÄBI AEGADE

 1920 - 1941

1919.a. oktoobris Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse alusel mõisamaad 1920.a. riigistati. Voltveti mõisa metsast moodustati 1.maist 1920.a. iseseisev Voltveti metskond. Kõrboja ja Riimaru vahtkonnad liideti Kariste metskonnaga ja sealne Vanausse vahtkond arvati omakorda Voltveti koosseisu ning jagati naabervahtkondade vahel.  1923.a. läbi viidud algmetsakorraldus fikseeis metskonna suuruseks 9867 ha.
Kui 1925.a. asutati kaheaastase õppeajaga Voltveti metsakool, sai metskonnast katsemetskonna nime all selle praktikabaas. Koolil oli lubatud teaduslikul ja õppeotstarbel läbi viia raiumisi ilma raieloata, kusjuures kännud tembeldati metsakooli templikirvega ja raiumisest teatati metskonda.

 1941 - 1949

1941.aastal toimus järjekordne metsarevisjon. Metskonna pindalaks fikseeriti 9896 ha. Metskond koosnes kolmest jaoskonnast ja 10 vahtkonnast:
   I jaoskond: Longi, Kutja ja Kaagipõllu
  II jaoskond: Alva, Lipsu ja Kutsiku
 III jaoskond: Kõrtsi, Saviaru, Sanga ja Umbsoo.
Muutus ka metskonna nimi - Voltvetist sai Tihemetsa. Selle revisjoni metsamajanduslikud kavad aga jäid sõja tõttu ellu viimata.
Kui 1947.a. moodustati Eestis NSV Liidu mallist lähtudes metsamajandid, läks Tihemetsa metskond Kilingi-Nõmme metsamajandi alluvusse. Samaaegselt arvati Kutja ja Longi vahtkond Massi ning Saviaru ja Umbsoo vahtkond Mõisaküla metskonna koosseisu.
Tihemetsa metskond jäi kahejaoskonnaliseks:
  I jaoskond - Alva, Kutsiku ja Lipsu vahtkond
 II jaoskond - Kaagipõllu, Kõrtsi ja Sanga vahtkond.

 1949 - 1959

Tihemetsa Metsatehnilise Tehnikumi õppebaasi tugevdamise eesmärgil anti Tihemetsa metskond NSVL Metsamajanduse ministri ja NSVL Metsa- ja Paberitööstuse ministri ühise käskkirjaga 15/16.veebruarist 1949.a. Kilingi-Nõmme Metsamajandilt üle tehnikumile ja nimetati õppekatsemetskonnaks.
1951/52.a. toimus järjekordne metsarevisjon ja metsamajanduse kava viidi kooskõlla õppemetskonnas kehtivate nõuetega. Metskond oli praktikabaasiks nii metsamajanduse kui ka metsatööstuse eriala õpilastele.

 1959 - 1968

Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi määrusega nr.340/446 15.juunist 1959.a. Tihemetsa Metsatehniline Tehnikum likvideeriti ja 1.juulil 1959.a. alustas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi baasil tegevust Tihemetsa Põllu- ja Metsamajandustehnikum. Kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr.389 1.septembrist 1961 reorganiseeriti tehnikum Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumiks.
Tehnikumi praktikabaasina kaotas metskond oma tähtsuse. Metskonnaga liideti ka tehnikumi põllumajanduslik maa ja nimetati õppemajandiks. Metskonna senine struktuur ja isikuline koosseis säilis, ainult metsaülem nimetati õppemajandi juhatajaks. Metskonna töötajatele eesotsas juhatajaga (metsaülemaga) säilis vormikandmise õigus ja metskonna töötajatele ette nähtud lisapuhkused.
Õppemajandile anti iga-aastane raieplaan. Metsa realiseerimine toimus Riikliku Plaanikomitee jaotuskava alusel. Raiumisel peeti rangelt kinni metsaraie kavadest.

 1968 - 1993

Kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu  13.03.1968.a. korraldusega nr.218 K  moodustati Eesti NSV põllumajanduse ministri  käskkirjaga nr. 67  22.03.1968.a. Tihemetsa Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Esimese Mai kolhoosi ja Tõlla sovhoosi ühendamise teel Tihemetsa Sovhoostehnikum. Metskonnast sai sovhoostehnikumi metsaosakond, mille koosseisu arvati III jaoskonnana kolhoosi ja sovhoosi metsad.
1980.a. toimus järjekordne metsarevisjon.
Metsa raie ja realiseerimine toimus vastavalt kõrgemalt antud plaanile ja jaotuskavale.

 1993 - 2003 

aastast alates eksisteerib taas Tihemetsa metskond, mis kuulub Eesti Vabariigi Põllumajanduse Ministeeriumi käskkirjaga nr.176 29.septembrist 1992 moodustatud Tihemetsa Põllumajandustehnikumi koosseisu. Samal aastal toimus taas ka metsarevisjon.
Alates 1. juulist 2000 on Tihemetsa Põllumajandustehnikum koos metskonnaga EV Haridusministeeriumi haldusalas. 

 2003 -  
Haridusministri käskkirjaga 11. veebruarist 2003. aastal ühendati Tihemetsa Põllumajandustehnikum, Sindi Kergetööstuskool ja Pärnu Kutseõppekeskus üheks õppeasutuseks.
Ühendatud kooli nimeks sai Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

  METSAÜLEMAD

Paul Reim (1901 - 1942)
lõpetas Tartu Ülikooli metsaosakonna 1924.a.  Aastatel 1926-1928 täiendas end stipendiaadina Helsingis. Oli esimene Tartu Ülikooli metsaosakonna lõpetaja, kes kaitses metsanduse alal magistri ja seejärel doktorikraadi. Võtnud õpilasena vabatahtlikult osa Vabadussõjast, kuulus ta ka Vabadussõdalaste Liitu ja see oli tema ootamatu vallandamise põhjuseks metsaülema kohalt 1934.a. märtsis.  1939.a. määrati ta vastavatud Tihemetsa metsatehnikumi direktoriks, küüditati 14.06.1941 Venemaale ja lasti 1942.a. nn. troika otsusega maha.  Saarde surnuaiale on talle perekonna poolt paigaldatud väike mälestuskivi.

Kaarel Salev (1905 - 1941)
oli samuti Tartu Ülikooli kasvandik, metsandusmagister. Aastatel 1932-1936 töötas Voltveti metsakoolis õpetajana ja 1936-1939 metsaülemana.  1941.a. mobiliseeriti Punaarmeesse, langes samal suvel Porhovi all.

August Michelson (1897 - 1993)
oli metsaülemaks 1939-1941. Pärast sõda töötas õppejõuna Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnas, vallandati 1950.a. süüdistatuna kodanlikus naitsionalismis.

Hans Kosenkranius (1907 - 2003)
lõpetas Tartu Ülikooli metsaosakonna 1928.a.  1942.a. suunati Sõmerpalu metsaülema kohalt Tihemetsa metsaülemaks ja tehnikumi direktoriks.  1944.a. lahkus Saksamaale, kus korraldas eestikeelse metsandusjakirja "Eesti Metsamees Eksiilis" esimeste numbrite (1,2) välja andmise. 1949.a. siirdus USA-sse. 1954-1976 töötas teede, sildade, lennuväljade ehitamisel juh-tiva mullainsenerina USA-s, Tais, Saudi-Araabias, Jeemenis. 1993.a. viibis Eestis ja külastas ka Tihemetsat. Suri 9. juunil 2003.a USA-s Põhja-Carolina osariigis.

Vassili Lill (1912 - 1989)
lõpetas 1949.a. Tihemetsa Metsatehnilise Tehnikumi ja määrati samast aastast õppemetskonna metsaülemaks. Kõrghariduse omandas kaugõppe teel.  1950.a. alustas fenoloogiliste vaatlustega ja oli üks Eesti teenekamaid fenolooge. Ta on Tihemetsa metsaülematest staazikaim: 1949-1985 - kokku 36 aastat.

Väino Lill (1962)
lõpetas 1985.a. Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsandusteaduskonna ja vahetas samal aastal metsaülema kohal välja oma isa. Kõige muu kõrval jätkab ka isa poolt alustatud fenoloogilisi vaatlusi, mille alustamisest möödus tänavu 50 aastat.

 LÕPETUSEKS

Eelnev on põgus pilguheit Tihemetsa metskonna 75 aastasele ajaloole.  70 aastat on metskond olnud tihedalt seotud tehnikumiga. Metsakooli ja metsatehnikumi ajal (1925-1959) oli metskond õpilaste põhiliseks praktikabaasiks, põllumajandustehnikumi ajal kohaks, kus tehti esmatutvust metsamajanduslike töödega.
1995.aastal, peale 37 aastast vaheaega hakati tehnikumis taas ka metsanduse erialale õpilasi vastu võtma.